Turistid tulevad Eestisse eelkõige selleks, et tutvuda selle maa iidse ja omapärase kultuuriga, külastada imelisi lauluesinemisi, mille poolest see maa on nii kuulus, aga ka lõõgastuda Läänemere ranniku kuurortides.
 
Põhja-Eesti 
Põhja-Eesti on liivarandade ja järskude mererandade, vanade valduste ja ordulinnuste varemete, kindluskirikute ja kloostrite maa, kultuuride segunemise ja tormilise ajaloo maa. Nendes kohtades on Põhja-Eesti Glinti paeplatoo, mis ulatub kogu põhjarannikul Narvast Pakri neemeni. Kohati laskub sädelus õrnalt mere enda äärde (Pakri neem), kohati tõuseb järsu kaljuna (Ontikal - 56 m.). Vaid õhukese mullakihiga kaetud paeplatool laiuvad ainulaadsed kadakavõsa väljad.
 
Tallinn 
Tallinn (www.tallinn.ee) on üks paremini säilinud keskaegseid linnu Euroopas (esimest korda on kirjalikes allikates mainitud seda muinaseestlaste asulat 1154. aastal). Linna ajalooline keskus - vanalinn koosneb Toompea mäel asuvast iidsest Võšgorodist koos arvukate katedraalide, kindlusmüüride ja keskaegsete tornidega ning sellest kagus asuvast Alamlinnast. Võšhorodi lossi rajasid ristisõdijad 13. sajandil, ehitati mitu korda ümber ning tänapäeval on selle peamisteks vaatamisväärsusteks gooti stiilis Toomkirik (XIII-XV sajand) massiivse barokktorniga (XVIII sajand), kolm nurgapealset linnusetorni (XIV -XVI sajand), sealhulgas kuulus Pikk Hermann ("Pikk sakslane", XIV-XV saj). Vanad punaste kivikatustega majad, käänulised ja kitsad tänavad, linnamüüride jäänused, pühitud katused ja loomulikult Võšgorodi tunnus – arvukad tuuleliibud – kõik see loob Eesti pealinna selle linnaosa ainulaadse maitse.
 
Alamlinna (XIV-XVI saj.) ümbritsesid keskajal ka linna kaitserajatised, millest tänapäevani on säilinud vaid arvukad müürifragmendid (XIII-XVI saj) ja 18 torni (27-st). , mille vastu on eriline huvi esindama Pax Margarete ("Paks Margareet", XVI sajand) koos meremuuseumi ekspositsiooniga, Kiik-in-de-Kek ("Vaata kööki", XIV-XVI saj.) iidsete relvade muuseum ja kõrgeim torn - Küster. Suure Merevärava kaar külgneb Pax Margaretaga ja teisel pool Pikk Jalg tänavat (Tallinna vanim tänav "Pikk jalg") asuvad kuulsad Kolme Õe majad. (XV sajand), tihedalt üksteise külge klammerdudes.
 
Linna üks peamisi vaatamisväärsusi on Raekoja plats koos raekojaga (1402-1404), kus asub veel üks linna sümbol - kuulus tuulelipp Vana Toomas ja kümned kohvikutest ja restoranidest. Raekoja platsil asub Tallinna kesklinna sümboliseeriv metallring, samuti Euroopa vanim apteek. Külastage kindlasti Suurgildi (XV saj.) hoonete kompleksi, Mustpeade vennaskonna maja, "tänavatreppe" Luhike Yalg ("Lühike jalg"), mälestussammas lahingulaeva "Merineitsi" madrusetele; (1902) Soome lahe kaldal, Katarina käsitööliste tänav, Viru väravad samanimelisel tänaval kümnete huvitavate poodidega, aga ka vanalinna kitsaste tänavate ja võlvkaarte peensused koos 2000. aasta elamute kaupmeeste majadega. 15.-16. sajandil.
 
Tallinnas on palju kirikuid, mille hulgas on Olamiste gooti kirik (St. Olai, XV - XVI sajandi algus, linna kõrgeim ja üks kõrgemaid Euroopas) ainulaadsete gooti kooridega Niguliste (XIII - XV sajand), Pyukhavaimu (Püha Vaim, XIV sajand) uhke kella ja "rippuva kantsliga", kauneim Aleksander Nevski kirik ja Kaasani Jumalaema kirik. Vähem huvipakkuv pole Peeter I poolt oma naisele ehitatud lossi- ja pargikompleks Kadriorg (1718-1736), mille lähedal kuulsast lauluväljakust asub Peeter Suure muuseum. Nüüd asub siin Eesti presidendi residents ning lossi saalides toimuvad regulaarselt kammerkontserdid ja kaunite kunstide näitused.  
 
Tallinnas on üle 20 muuseumi - Tarbekunstimuuseum, Töökelder, Meremuuseum, püssitorn, Kiik in de Kek, Loodusmuuseum, Rocca al Mare vabaõhumuuseum, Tallinna Linnamuuseum, Riigi Ajaloomuuseum , Eesti Kunstimuuseum Toomkirgi lähedal jt. Õhtuti avavad oma etendused kümned teatrid, sealhulgas sellised tuntud trupid nagu Vene Draamateater, Ooperi- ja Balletiteater "Estonia", Eesti Draamateater, Gorrhall, Vanalinnastuudio, Linnateater, Nukk. Teater ja Von Krali teater.
 
Ranniku maantee lähedal on koht, kus korraldatakse palju näitusi - "Lill" ja "Sinine" paviljonid ja läheduses - Olümpia küla, Purjespordikeskuse esmaklassiline jahtklubi ja hubane rand Pirital. Linnaäärsel haljasalal asuvad Tallinna loomaaed, lõbustuspargid Kadriorus ja Rocca al Mare Tivolis, maaliline Ülemiste järv, Baltikumi väikseim loss - Kiiu torn (1517), samuti suvilate piirkond Muga. 33 km. Tallinnast kagus, Niitväljal tuntud ratsakeskuse kõrval asub ka Baltikumi ainuke 18-rajaline golfiväljak.
 
 
Narva 
Narva linn (www.narva.ee), kuigi sai Teises maailmasõjas tõsiselt kannatada, on säilitanud oma peamised vaatamisväärsused - keskaegne Narva linnus, linnakindlustused, barokkstiilis raekoda, õigeusu ülestõusmise katedraal jne. Pealegi saab Narva-reisi hõlpsasti ühildada reisiga Ivangorodi (nendevaheline kaugus on veidi üle 200 meetri) ja kahe neis linnades asuva kindluse võrdlusega.
 
Narva-Yesuu (Ust-Narva). ( www.narva-joesuu.ee)  Ust-Narva on venekeelne nimi, eesti keeles nimetatakse linna Narva- Yesuu, mis on põhimõtteliselt sama asi. Nagu mõlemast nimest järeldub, asub linn Narva (Narova) jõe suudmes. Väike kuurortlinn laiub mere ääres mitme kilomeetri ulatuses. Ilus peene helekuldse liivaga rand, kaunis männimets, vaiksed tänavad, pargid ja puhtaim õhk – see on Ust-Narva sisu. Elanikkond on vaid umbes 3000 inimest, kuid see on talvel, kuna suvel suureneb rahvaarv mitu korda. Neil päevil saavutas Gungerburg oma kuulsuse Ust-Narva kuurordina 19. sajandil, eriti palju külalisi saabus Peterburist. Siin puhkasid Repin, Šiškin, Tšaikovski, Stravinski ja paljud teised kuulsad kirjanikud, heliloojad ja teadlased. Kiriku rajamisel 5. augustil 1890 viibis Aleksander III koos keisrinna Maria Fjodorovna ja teiste keiserliku perekonna liikmetega. Keiser pani templi vundamendile esimese kivi ja mündi ning annetas ka 5000 rubla. Kirik hävis Teise maailmasõja ajal. Nõukogude ajal püüdis iga endast lugupidav ministeerium teha Ust-Narvas sanatooriumi või puhkekodu ning pioneerilaagrit. Nüüd kasvab puhkajate arv igal aastal, sealhulgas palju Venemaalt, paljud ei ole enam rahul hotellide teenustega, vaid ostavad kinnisvara. Enamik ostjaid on Peterburi ja Moskva elanikud.
 
Läänerannik 
Läänerannik on originaalse arhitektuuri, liivarandade, värske õhu ja sooja mere maa. Siin on kümneid vanu kindlustusi, keskaegsete losside varemeid, kindlustatud kirikuid ja kloostreid. Tuhandeid turiste meelitavad Pärnu ja Haapsalu kuurordid oma ravimudaga, traditsioonilised kalurikülad väikesaartel, aga ka muistsed asulad, piiskopilinnused, looduskaitsealad ja rahvuspargid. See on suurepärane koht veespordiks, sukeldumiseks ja jahiga sõitmiseks ning arvukalt väikesaari on kantud UNESCO biosfääri fondi.
 
 
Saarre-Eesti 
 
Saaremaa saar 
Saaremaa - www.saaremaa.ee - Läänemere suuruselt teist saart (2668 km²) ja Eesti suurimat saart (Esel) peetakse kõige "eestilisemaks" koht maal. Siin on metsade ja võluvate kadakanõmmede vahel säilinud puidust tuulikud, keskaegsed kivikirikud ja põlised õlgkatusega talud. Saaremaa keskus Kuressaare (www.kuressaare.ee) asutati 14. sajandil. lossi-kindlusena ja XVI sajandi keskpaigaks. oli juba kuulus sadam ja kaubanduskeskus. Tänapäeval on linn väljaspool riigipiire tuntud oma piiskopilinnuse poolest – ainsa täielikult säilinud (ja suurima) keskaegse lossi poolest Balti riikides. See neljakandiline hoone (42 x 42,5 m) on ehitatud ligi 100 aastat ja äratab austust oma ligi 40-meetriste 7-korruseliste vahitornide ja võimsate bastionidega. Lossis asuvad Saaremaa muuseum ja kunstigalerii, huvitav on ka Mihkli mõisamuuseum. Viki külas. Kindlasti tuleks külastada Viidumäe (1/3 kõigist riigi reliikviataimedest) ja Vilsandi looduskaitsealasid, Panga paejärsaku (21 m), Kaali järve geoloogilist kaitseala (absoluutselt ümmargune meteoriidi päritolu järv, ca 3 tuhat a. vana) ja maaliline Karujärv. Saare rannikul on palju suurepäraseid sukeldumiskohti ja rannikul, kuigi üsna kivine, on kirjeldamatu "balti maitse".
 
 
Hiiumaa saar 
Lähedane Hiiumaa - www.hiiumaa.ee - (Dago) ei näe üldse "naabrina" välja. Vaikne ja rahulik, täis Läänemere tuult ja kirjeldamatut kohalikku maitset, tundub, et see on säilinud aja kohta. "Visiitkaart" saared - maailma vanuselt kolmas tuletorn - 104-meetrine Kõpu (1500) 37 km. saare pealinnast - Kärdla linnast. Lähedal on mälestussammas parvlaeva "Estonia" õnnetuses hukkunutele (1994). Palkmajade ja looklevate kiviaedadega rannakülad võimaldavad tutvuda saarlaste elu-olu ja omapärase kultuuriga. Huvitavad on ka Hiiumaa muuseum Kärdlas, Eesti üks kaunimaid mõisahooneid - Suuremõisa loss (1755-1772) ja Söera vabaõhuetnograafiamuuseum Pühalepas (avatud ainult suvel).
 
Rändlindude lemmikelupaigad - Hiiumaa, Käina laht, Matsalu looduskaitseala ja kagusaared - kuuluvad samuti Euroopa parimate ornitoloogiliste paikade hulka. Väikese looduskaitsealaga tilluke Abruka saar, mis asub 6 km kaugusel. Saaremaa lõunarannikult - "Balti meka" ökoturistid. Riigis on palju klubisid ja ratsakoole ning väga populaarsed on riigi kaunimates paikades peetavad ratsutamismatkad. Samuti on head tingimused mere- ja jõepüügiks (ilma loata saab püüda vaid ühe ridvaga, mille ridva pikkus ei ületa 1,5 m), lisaks kaunitele rannajoontele ja puhtale veekogule on üle 30 spetsialiseeritud kalakasvanduse.
 
 
Lõuna-Eesti 
Lõuna-Eesti - "roheline süda" riigid - silmapiirist silmapiirini ulatuvad metsased künkad sädelevate ojadega, küngaste vahel sinetavad kümned tiheda metsaga ümbritsetud järved ning alevid ja külad täituvad rahvusvärviga - siin elavad setod oma algkeele ja kultuuriga, väärides. erilist tähelepanu.
 
 
Tartu 
Piirkonna pealinn - Eesti tähtsaim kultuurikeskus ja Baltikumi vanim linn - Tartu (www.tartu.ee). Alates 1030. aastast Jurjevi (1224-1893 – Dorpat) nime all tuntud linn näeb veelgi "noorem" välja. Tallinn. Tartu on tuntud oma ülikooli poolest – üks vanimaid Euroopas, mis asutati 1632. aastal Rootsi kuninga Gustavus Adolphuse käsul. Peetruse ja Pauluse katedraali varemed (XII-XV saj.), pulbrikelder (praegu on seal restoran) Toomemäe jalamil - linnakodanike ja külaliste meelispuhkepaik, mille kannused ühendavad kahte omapärast silda - Inglid ja kuradid, on ka säilinud möödunud aegadest. Huvi pakuvad raekoja hoone, Jaani kirik (14. saj keskpaik), Tartu tähetorn ja botaanikaaed. Linnas on palju muuseume, sh Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum, Eesti Spordimuuseum, Geoloogiamuuseum, Zooloogiamuuseum, Kunstimuuseum, Kunstimuuseum, Etnograafiamuuseum, Muuseum linna ajaloost, O. Lutsu majamuuseumist, lastemuuseumist jne. Rohkem kui 11% linna territooriumist moodustavad pargid ning maaliline Emõjõe org ja sellega külgnev künklik tasandik pakuvad suurepärast elamust. õuetegevuse võimalused.
 
Tartust saab külastada Lõuna-Eesti tuntumaid paiku - populaarset Otepää kuurordikeskust (www.otepaa.ee) koos Otepää kirikuga (1860) - sünnikoduga. riigilipp, Võru (www.werro.ee) "Ööbikute oruga", Valga (www.valga.ee) ovaalse Püha ristisõdijate lossi varemetega, samuti väike Põlva kirikuga alates aastast. 1432 ja huvitav talurahvamuuseum.
 
Iseloomulik riigi ajaloopärandile on eraldatud paleede, mõisate ja valduste rohkus, millest igaüks on isemajandav ajalooobjekt. Huvitavamad on Palmse loss (1753), Vihula mõis (XIX saj) ja Sagadi loss (1749-1750) Viitna lähedal Lahemaa rahvuspargi territooriumil - vabariigi suurim, samuti Sangaste loss (1874- 1881 aastat) Valgast põhja pool Yaieda loss (1915) 64 km. Tallinnast Alatskivi loss (1876-1882) Peipsi rannikul, Olustvere mõis (XVIII sajand) hästi säilinud ca 100 puuliigiga pargiga, Altja põline kaluriasula Vergi lahe rannikul, Rägavere. Mõis (1780 a.) Rakvere väljasõidul (www.rakvere.ee), Koguva küla vabaõhumuuseum (Muhu saar), Purtse linnus (XVI saj) ja paljud teised.
 
Riigi kauneid maastikke peetakse üheks puutumatumaks paigaks Euroopas. Sellised kohad nagu Põlva lähedal asuv Ahja jõe maaliline järsk kallas, maaliline Kotioru (Kütiorg) org, mida lahkavad paljud järved, metsad ja kuristik, Haanja kõrgustik, "püha järv"; Otepääst lõuna pool asuv Pühajärv, Tallinna lähedal Aegviidu või riigi lõunaosas Otepää on tunnustatud keskkonnasõbraliku puhkuse ja aktiivse turismi keskused. Tallinna, Pärnu, Elva, Vändra, Narva lähiümbruses, Saaremaal ja Hiiumaal on suurepärased rattasõidukohad. Parimad alad süsta ja kajakiga sõitmiseks noe - Ahja jõe kõrgete kallaste liivased kaljud värviliste geoloogiliste ladestustega, Endla kaitseala, aga ka Sooma kaitseala kõrgsood (www.soomaa.com).